Kontaktsete väljaselgitamine – mida see tähendab?
Tuberkuloos on üldiselt ohtlik nakkushaigus. See ei tohi levida. Nakkushaiguste seadus sätestab, et tervishoiuspetsialistid peavad ennetama tuberkuloosi levikut rahva seas. Seda viiakse läbi kontaktsete väljaselgitamisega. Kontaktsete väljaselgitamist alustatakse haiglas ja jätkatakse tervisekeskuses. Kohalike omavalitsuste ja haiglapiirkondade nakkushaiguste eest vastutavad arstid jälgivad kontaktsete väljaselgitamise tulemusi ning kui vaja, siis võtavad selleks kasutusele täiendavaid meetmeid.
Kontaktsete väljaselgitamise eesmärk on leida üles teised tuberkuloosihaiged ja ka need, kes on nakatunud ning saaksid kasu profülaktilisest ravist. Juhul kui haigestub laps või noor täiskasvanu, siis otsitakse üles nakkusallikas.
Kuidas kontaktsete väljaselgitamist läbi viiakse?
Tavaliselt algatatakse kontaktsete väljaselgitamist siis, kui patsiendil diagnoositakse kopsutuberkuloos.
Tuberkuloosihaige kontaktsete väljaselgitamise meetodid valitakse vastavalt haiguse nakatumisvõimelisusele.
Nakkusohtliku perioodi kestus sõltub sellest, kui kui kaua on haigel esinenud hingamiselundite poolseid kaebuseid ja kui ulatuslikud on muutused kopsude röntgeniülesvõttel. Nakkusohtliku perioodi pikkus võib varieeruda mõnest nädalast mõne aastani. Tavaliselt on see umbes kolm kuud.
Vastavalt nakkushaiguste seadusele (§22) peab haigestunud inimene avaldama isikute nimed, kes võivad olla nakkusallikaks või võivad olla saanud nakkuse. Haigla meditsiinipersonal küsitleb patsienti selle suhtes, kes võivad olla haigega kokku puutunud inimesed. Kogutakse nende nimed ja kontaktandmed. Kontaktsed on need inimesed, kellel on olnud haigega palju kokkupuudet nakkusohtliku perioodi ajal.
- Tuberkuloosihaige pereliikmed ja inimesed, kes elavad temaga samas majapidamises
- Teised inimesed ja rühmad, nagu sõbrad, sugulased, töö- ja koolikaaslased ning inimesed huviringidest
Nende isikute nimede avaldamisega aitab tuberkuloosihaige neil jääda terveks. Need andmed on konfidentsiaalsed. Haige nime ei avaldata nendele inimestele, kes kutsutakse kontrolli.
Ei ole vajalik uurida kõiki haigega kokku puutunud inimesi. Pereliikmeid kontrollitakse alati. Teiste puhul hinnatakse kontrolli vajadust juhupõhiselt siseruumides kokkupuute aja järgi.
Inimesed, kes kutsutakse kontrolli:
Alati
- Tuberkuloosihaige pereliikmed ja teised samas majapidamises elavad inimesed. Pereliikmetena peetakse silmas ka vanavanemaid ja teisi lähedasi, kes veedavad perega palju aega koos. Alla 7-aastased lapsed kutsutakse kontrolli nii kiiresti kui võimalik. Alla 5-aastased vaktsineerimata lapsed on enim ohustatud tuberkuloosi haigestumisest pärast võimalikku nakatumist. Neil võib tekkida ka tuberkuloosi raskeid vorme.
Lisaks
- Juhul kui nakatumise risk on suur, kutsutakse uuringuteks järgmised mitte-pereliikmed: alla 7-aastased, kes on tuberkuloosihaigega kokku puutunud vähemalt 8 tundi, ja need üle 7-aasta vanused inimesed, kes on kokku puutunud vähemalt 40 tundi.
Kui nakkuse ülekandumise risk on madal, kutsutakse uuringutele alla 7-aastased perekonda mittekuuluvad lapsed, kes on kokku puutunud vähemalt 40 tundi.
Selgitatakse välja, milliseid meditsiinilisi toiminguid on tehtud tuberkuloosi haigestunul nakkusohtliku perioodi ajal, ning hinnatakse, kas esines olukordi (nt operatsioon) või riskiprotseduure (nt bronhoskoopia, taaselustamine, intubeerimine, indutseeritud rögaproovi võtmine, hingamisteede aspiratsioon, lahang, spiromeetria ja hambaravi), mis põhjustavad nakkusohtu meditsiinitöötajale.
Kuidas edastatakse tuberkuloosiga kokkupuutunute andmeid?
Kontaktsete nimed ja kontaktandmed talletatakse haiglas kontaksete väljaselgitamise kaardile ja saadetakse elukohajärgse tervisekeskuse nakkushaiguste eest vastutavale arstile. Nendest, kes on tuberkuloosiga kokku puutunud töökohal, antakse samal viisil teada töötervishoiuasutusele.
Kus uuritakse kontaktseid ja mis uuringuid tehakse?
Uuringute kord varieerub omavalitsuste vahel. Tavaliselt saadetakse kontaktsetele haiglast või tervisekeskusest kiri ja küsimustik ning palutakse registreerida vastuvõtu või telefonikõne aeg tervise- või töötervishoiu keskusesse.
Täiskasvanute uurimine viiakse läbi tavaliselt tervisekeskuses. Eelkooliealised ja väikelapsed ning teatud haigustega või tuberkuloosi haigestumise riski tõstvaid ravimeid kasutavad inimesed uuritakse haiglas.
Kõigile kontaktsetele tehakse rindkere röntgenuuring ja antakse teavet tuberkuloosi kohta. Tuberkuloosile viitavate sümptomite olemasolul tehakse täpsustavad uuringud esimesel võimalusel.
Alla 35-aastastele tehakse vereanalüüs (IGRA, B-TbIFNg) 2 kuud pärast viimast kokkupuudet tuberkuloosihaigega. See analüüs näitab, kas organism on kokku puutunud tuberkuloosibakteriga. Tervetel inimestel viitab väärtus ≥ 1 IU/ml tuberkuloosibakteriga nakatumisele. Nendele inimestele võib määrata haigestumist ennetavat ravi (latentse tuberkuloosi ravi). Selle analüüsiga ei saa ennustada, kes haigestuvad tuberkuloosi. Ravi alustamise suhtes hindamine ja otsus tehakse haiglas eriarsti poolt.
Miks ei tehta IGRA-testi kõigile kokkupuutunutele?
IGRA-testi tehakse ainult neile, kellele planeeritakse haigestumist ennetavat ravi.
Üle 35-aastastele ei soovitata profülaktilist ravi, kuna neil on suurem risk ravimitest põhjustatud hepatiidi tekkeks, kui noorematel inimestel. Ravi alustatakse siiski nendel üle 35-aastastel, kellel on muu tuberkuloosi haigestumise riski tõstev haigus või ravi. Sellisel juhul on latentse tuberkuloosi raviga kaasnev võimalik kahju aktsepteeritav.
Miks on terve inimese IGRA-testi tulemuse piir, millega alustatakse latentse tuberkuloosi ravi, 1.0, kuigi labor annab positiivse tulemuse väärtusega 0.35?
Negatiivne testi tulemus (<0.35) välistab tervel tuberkuloosiga kokku puutunud inimesel usaldusväärselt tuberkuloosinakkuse. Positiivse testi tulemuse tõlgendamine on keerulisem. Teadaolevalt on testi tootja piirväärtusele lähedal olevad tulemused väga varieeruvad mitmel põhjusel. Seepärast on valepositiivne tulemus võimalik. Uuringud on näidanud suurenenud riski tuberkuloosi tekkeks vahemikus 1.0-4.0.
Soomes on tuberkuloosiekspertide meeskond andnud sellise soovituse, et latentse tuberkuloosi ravi saaksid suurema tõenäosusega need inimesed, kes päriselt on tuberkuloosiga nakatunud ja saaksid ennetavast ravist kasu. Inimestel, kellel on suurem risk tuberkuloosi haigestumiseks (immuunsüsteemi nõrgestavad haigused ja ravi), on positiivse tulemuse piiriks 0.35.
Kuidas ravitakse latentset tuberkuloosi?
Latentse tuberkuloosi ravimisel saab enamikul juhtudest ära hoida selle arenemist aktiivseks tuberkuloosiks. Ravimisel kasutatakse 1-2 tuberkuloosivastast ravimit. Ravi kestab tavaliselt 3 kuud (2 ravimiga) või 6-9 kuud (ühe ravimiga).
Raviotsus tehakse pärast individuaalset kaalutlust ja arutelu. Ravi määratakse ainult inimesele, kes seda soovib ja kes on valmis ravisse tõsiselt suhtuma. Ravi alustamise otsust mõjutab oluliselt individuaalne riskihinnang ravimite kõrvaltoimete tekke suhtes. Ravi alustatakse ja jälgitakse eriarsti juures ning on patsiendile tasuta.
Kes vajavad korduvat röntgenuuringut?
Korduv röntgenipilt tehakse pärast ühte aastat ainult järgmistel juhtudel:
- tuberkuloosiga kokku puutunud inimene on üle 35-aastane ja on pereliige või osalenud riskiprotseduuril,
- inimesel on diagnoositud latentne tuberkuloos ja erinevatel asjaoludel ei ole saanud ravi. Kui inimene on puutunud kokku ravimiresistentse tuberkuloosiga või tal on sõltuvusprobleem, jälgitakse teda rindkere röntgeniülesvõtetega 2 aastat.
Kui palju uuringud maksavad?
Kõik tuberkuloosi tõttu tehtud uuringud ja ravi on vastavalt Soome sotsiaalhoolekande ja tervishoiu klienditasude seadusele patsiendile tasuta. Tegelik kulu ambulatoorsetele visiitidele, uuringutele ja ravimitele on umbes 1 400€.
Mida veel peaks kontaktne meeles pidama?
Tähtis on meeles pidada, et te olete tuberkuloosiga kokku puutunud. Tulevikus mainige seda teid ravivatele tervishoiutöötajatele. On võimalik haigestuda tuberkuloosi alles aastakümneid hiljem pärast kokkupuudet. Võtke ühendust arstiga, et uurida end võimaliku tuberkuloosi suhtes, kui Teil esineb järgmisi sümptomeid:
- pikaajaline köha, rögaeritus, mis kestab üle 3 nädala,
- madal või kõrge palavik, millele ei leidu seletust,
- isu kadumine, tahtmatu kaalulangus,
- tavatult tugev väsimus,
- ebatavaline öine higistamine.