Küsimused

Tuberkuloos on haigus, mida põhjustab bakter Mycobacterium tuberculosis.

Tuberkuloos levib ühelt inimeselt teisele õhu kaudu. Tuberkuloosi põhjustavad bakterid paisatakse õhku, kui kopsutuberkuloosiga inimene räägib, köhib, aevastab või laulab. Teised samas ruumis viibivad inimesed võivad nakatuda, kui bakterid sissehingamise ajal kopsudesse satuvad. Kõige tõenäolisemalt nakatuvad koos elavad pereliikmed.

Tuberkuloos ei levi samade sööginõude, joogi, toidu või riiete kasutamise korral või pindade kaudu. Tuberkuloosi põhjustavad bakterid paisatakse õhku, kui kopsutuberkuloosiga inimene räägib, köhib, aevastab või laulab. Teised samas siseruumis (nt samas toas või korteris) viibivad inimesed võivad nakatuda, kui bakterid sissehingamise ajal kopsudesse satuvad. Pärast haigestunud inimese toast lahkumist püsib tuberkuloosi põhjustav bakter veel tunde õhus, eriti halva ventilatsiooniga väikestes ruumides. Kui haige on lahkunud toast mitu tundi tagasi või kui ruum on hästi ventileeritud, ei ole tuba koristaval inimesel ohtu tuberkuloosi nakatuda.

Ei. Tuberkuloos ei levi puudutuse või nahakontakti kaudu. Vt ülalpool olevat jaotist Kuidas tuberkuloos levib?

Juhusliku, lühiajalise ja ühekordse kontakti, näiteks bussi- või rongisõidu puhul ohtu tuberkuloosi nakatuda ei ole. Oht suureneb, kui sõidate tuberkuloosi põdeva inimesega korduvalt sama bussi või rongiga. Kui olete lennukis ja kellelgi lennukisviibijatest on tuberkuloos, siis on 8 või enam tundi kestvate lendude puhul oht nakatuda suurem kui lühemate lendude korral. Kõige suurem oht on tuberkuloosi põdeja lähedal istuvatel inimestel (kaks rida temast ees- ja tagapool). Nakkuskontrolli töötajad saavad kindlaks teha, kes need isikud on ja nendega ühendust võtta.

Ei. Tegelikkuses saab ainult kopsutuberkuloosiga isik seda levitada. Haige nakatab teisi kergemini, kui tal on kopsudes tühimikke või kui mikroskoobis röga vaatamisel on näha baktereid.

Ei. Tuberkuloos ei kandu edasi kergesti. Ainult üks kolmandik inimestest, kes on pikajalises vahetus kontaktis nakkavasse tuberkuloosi haigestunuga, jäävad haigeks. Kõige suurem oht on koos elavatel pereliikmetel. Ainult osal nakatunutest tekib aktiivne tuberkuloos.

Tuberkuloosi nakkuse väljaselgitamiseks pole üht head analüüsi. Kasutatakse kaht analüüsi: nahatest (Matoux tuberkuliini nahatest) ja vereanalüüs (IGRA). Neid analüüse kasutatakse riiklike soovituste kohaselt.

Ei.

Jah. Tuberkuloosi nakkust on võimalik ravimitega ravida. Soomes antakse ravimeid nakatunutele, kes on olnud tuberkuloosi põdejaga vahetus kontaktis ja kes on vähem kui 16-aastased. Riiklike soovituste kohaselt võib ravimeid pakkuda ka teatud täiskasvanutele.

Ei. Kõigil nakatunutel võib välja kujuneda aktiivne tuberkuloos, olenemata rassist, soost, vanusest, töökohas või ühiskondlikust positsioonist.

Jah, võite küll.

Ei. Ainult ühel kümnest tervest täiskasvanust, kes saavad tuberkuloosi nakkuse, kujuneb aktiivne tuberkuloos. Umbes pooltel neist tekivad sümptomid kahe aasta jooksul pärast nakatumist. Teisel poolel tekivad haigustunnused hilisema elu jooksul.

Jah. Imikutel ja väikestel lastel on nõrk immuunsüsteem. Kui nad saavad tuberkuloosi tekitava bakteri, jäävad nad väga kiiresti haigeks ja see haigus võib olla eluohtlik. Noortel vanuses 15–20 on samuti suurem oht aktiivse tuberkuloosi tekkeks kui täiskasvanutel.

Teatud haigused või ravimid võivad immuunsüsteemi nõrgestada. Kui inimese immuunsüsteem on nõrk, ei suuda keha enam tuberkuloosi põhjustavat bakterit kontrolli all hoida. Kui bakter kehas paljuneb, võib tekkida aktiivne tuberkuloos. Seetõttu on selliste inimeste puhul aktiivse tuberkuloosi tekkeoht suurem.

Kuna HIV-infektsioon nõrgestab immuunsüsteemi, on tuberkuloosi ja HIV-i nakatunutel väga suur oht aktiivse tuberkuloosi tekkeks nende eluajal.

HIV-infektsiooniga patsientidel esineb võrreldes HIV-ita patsientidega tuberkuloosi tihti väljaspool kopse. Kui HIV-infektsiooni pole ravitud ja patsiendil on välja kujunenud AIDS, võib tuberkuloos väga kiiresti areneda. Haigus võib levida kogu kehas ja olla väga raske.

HIV-i analüüs tehakse rutiinselt kõigile tuberkuloosipatsientidele.

See oleneb isiku vanusest, immuunsüsteemist ning väikelaste puhul vaktsineeritusest. Alla viieaastased lapsed, kes pole saanud BCG vaktsiini võivad väga kiiresti haigeks jääda (isegi ainult ühe kuu jooksul pärast tuberkuloosi põhjustava bakteriga nakatumist).
Normaalse immuunsüsteemiga täiskasvanutel võivad sümptomid tekkida 6–12 kuu jooksul pärast nakatumist, kuid see võib toimuda ka aastakümneid hiljem. Tuberkuloosi bakterid võivad püsida kehas uinununa (latentne tuberkuloos) ja nakkus võib areneda aktiivseks tuberkuloosiks hiljem, kui nende immuunsüsteem nõrgeneb vananemise, haiguste või ravimite tõttu.

Tuberkuloosi põhjustav bakter võib põletikku põhjustada kõigis elundites, kuid kahjustab kõige sagedamini kopse. Kaks kolmandikku tuberkuloosi juhtudest on kopsutuberkuloosi juhud.
Väljaspool kopse on kõige sagedasem paige lümfisõlmedes. Tuberkuloosi haigestunul võib samal ajal olla nii kopsutuberkuloos kui ka väljaspool kopse olev tuberkuloos.

Aktiivse tuberkuloosi üldsümptomid on isulangus, kaalukaotus, väsimus, tugev higistamine öösiti, külmavärinad või palavik. Laste puhul võib tuberkuloos väljenduda kasvu ja arengu aeglustumisena.
Aktiivse tuberkuloosi lokaalsed sümptomid olenevad haaratud kehaosast. Kõige olulisem kopsutuberkuloosi sümptom on köha, mis kestab üle kolme nädala. Köha võib aja jooksul muutuda lahtiseks. Isik võib köhida välja kollast, pruuni või veresegust röga.
Kui patsiendil on lümfisõlmede tuberkuloos, siis põletikulised lümfisõlmed tursuvad ja suurenevad. Tavaliselt asub suurenenud lümfisõlm kaelal, kuid see võib asuda ka kaenla all või kubemes. Harilikult on lümfisõlm valutu ja tihke. Haiguse arenedes võib lümfisõlm hakata pulseerima ja muutuda punaseks ning valulikuks. Abstsessiks muutunud lümfisõlm võib puruneda ja nahapinnale võib väljuda mäda.

Kopsutuberkuloos avastatakse tavaliselt rindkere röntgeniülesvõttega ja see kinnitatakse rögaanalüüsidega. Röga värvitakse spetsiaalse meetodiga ja mikroskoobi all röga uurides on võimalik rögas näha baktereid. Kui rögakülvis kasvab tuberkuloosi tekitaja, siis kinnitab see diagnoosi. Vahel on vajalik ka bronhoskoopia või kopsude uurimine kompuutertomograafiga (KT).
Väikelapsed neelavad röga alla ja neilt ei saa võtta rögaproove nagu täiskasvanutelt. Seega võetakse proov värvimiseks ja külviks mao aspiraadist. Seda tehakse haiglas.
Väljaspool kopse esineva tuberkuloosi puhul kasutatakse erinevaid radioloogilisi meetodeid. Lisaks võetakse haaratud kehaosast koe- või mädaproov ja uuritakse seda.

Uuringute asukoht oleneb patsiendi seisundist ja sümptomitest. Rindkere röntgenuuringut saab teha esmatasandi kliinikus, näiteks tervisekeskuses. Rögaproove võib võtta kodus kolmel järjestikusel hommikul.
Diagnoos pannakse ja ravi alustatakse alati haiglas eriosakonnas. Alla 16-aastaseid lapsi uuritakse lastekliinikus ja haigla lasteosakonnas. Täiskasvanuid uuritakse erinevates osakondades olenevalt nende sümptomitest. Näiteks kui kahtlustatakse kopsutuberkuloosi, uuritakse patsienti ambulatoorses osakonnas või kopsukliinikus. Kui kahtlustatakse kaela lümfisõlme haaratust, uurib patsienti kõrvaarst.

Aktiivset tuberkuloosi ravitakse alguses alati nelja ravimi kombinatsiooniga. Peamised tuberkuloosi ravimid on rifampitsiin, isoniasiid, pürasinamiid, etambutool ja streptomütsiin. Viimane on antibiootikum, mida süstitakse lihasesse.

Ravimite annused määratakse patsiendi kaalu põhjal. Tuberkuloosi ravimeid tuleb võtta regulaarselt iga päev tühja kõhuga. See pole alati kuigi lihtne. Sellepärast peab Soomes ravimi võtmise ajal kohal viibima kvalifitseeritud töötaja, kes patsienti toetab. Samal ajal veendub töötaja, et patsient võtaks kõik ravimid sisse, ja jälgib ravimite võimalike kõrvaltoimete teket. Igal aktiivset tuberkuloosi põdeval patsiendil on õigus sellisele kontrollitud ravile. Kui patsient lõpetab ise ravi või jätab mõnikord ravimi võtmata, võib see põhjustada tuberkuloosi ravimitele resistentse tüve teket.

Tuberkuloosi peamistele ravimitele tundliku tavapärase tuberkuloosi ravi kestab vähemalt kuus kuud. Raske haiguse korral võib ravi kesta kauem. Tavaliselt kasutatakse esimese kahe kuu jooksul 4 ravimit ja edasi kaht ravimit.

Tuberkuloos on ohtlik nakkushaigus. Nakkushaiguste määruse kohaselt on Soomes tuberkuloosi ravi ja tuberkuloosi diagnostika tuberkuloosi kahtluse korral patsiendile tasuta.

Õigeaegse ravi korral on tuberkuloos moodsate tuberkuloosiravimitega ravitav.
Keerulisem on ravimresistentsete tüvede ravi, kuna ei ole piisavalt efektiivseid ravimeid. Ravimresistentse tuberkuloosi puhul saavad kaks kolmest patsiendist terveks pärast kaks aastat kestnud tuberkuloosi ravi.

Enamik patsiente saavad täiesti terveks. Kui ravi algus on lükkunud edasi ja tuberkuloos on kahjustanud näiteks kopse, siis on võimalik, et teie keha ei taastugi täielikult. Vahel on raske tuberkuloosi raviks vaja operatsiooni.

Jah, saate küll. Järgige hoolikalt arstilt ja õelt saadud juhiseid. Andke oma osa otseselt kontrollitud ravi õnnestumiseks.

Jah. On oluline, et sööksite korralikult, nii saab teie keha energiat. Kui olete alatoitunud ja oluliselt kaalu kaotanud, aitab haigla dietoloog teil koostada individuaalse toitumiskava.

Tuberkuloosiga kaasneb väsimus, mis kaob aeglaselt, kui inimene paraneb. Ravi alguses on oluline piisavalt puhata. Võite rahulikult jalutada kohe, kui tunnete, et teil on selleks piisavalt jõudu. Teie arst annab teile täpsemaid juhiseid koormuste tõstmise kohta.

Jah, võite. Oluline on meeles pidada, et ravi alguses võite olla nii väsinud, et seks ei paku teile huvi.

Soovitav on tuberkuloosi ravi ajal mitte rasedaks jääda. Tuberkuloosi ravimid mõjutavad ka loodet ja mõned ravimid ei ole raseduse ajal kasutamiseks ohutud. Viljakas eas tuberkuloosi põdev naine peaks oma arstiga rääkima, et leida tuberkuloosi ravi ajaks sobilik kontratseptsiooni meetod. Tuberkuloosi ravimid nõrgestavad kontratseptiivsete pillide toimet ja ravi saamise ajal ei saa neid kasutada efektiivse rasestumisvastase vahendina.

Kui patsiendil on multiresistentne tuberkuloos (MDR) või eriti resistentne tuberkuloos (XDR), ravitakse teda viie või kuue ravimi kombinatsiooniga. Ravi kestab tavaliselt kaks aastat.

Lugege lähemalt tuberkuloosiravimite kõrvaltoimete kohta.

Sobimatu või vale tuberkuloosiravimite kasutamine võib põhjustada ravimresistentsust. See tähendab, et esialgu ravimtundlikku tuberkuloosi ravitakse ainult ühe või kahe ravimiga või on raviperiood liiga lühike või katkestatakse ravi mitu korda. Resistentse tuberkuloositekitaja põhjustatud haigus ei reageeri tavapärastele tuberkuloosivastastele ravimitele. Resistentne tuberkuloos kandub edasi samamoodi kui ravimtundlik tuberkuloos.
Multiresistentne tuberkuloos MDR-TB on tuberkuloosi vorm, mis ei reageeri kahele kõige tugevamale esimese rea tuberkuloosivastasele ravimile isoniasiidile ega rifampitsiinile.
Eriti resistentne tuberkuloos XDR-TB on multiresistentse tuberkuloosi vorm, mis on resistentne veelgi enamatele saadaolevatele ravimitele, sealhulgas kõige efektiivsemale teise rea ravimile.
Multiresistentset tuberkuloosi leidub kogu maailmas. Rohkem kui pooled juhtudest esinevad Indias, Hiinas ja endise Nõukogude Liidu riikides. Soomes esineb igal aastal alla kümne uue ravimresistentse tuberkuloosi juhu

Lugege lähemalt jaotistest Abi/Isolatsioon

Lugege lähemalt jaotistest Abi/Isolatsioon

Lugege lähemalt jaotistest Abi/Isolatsioon

Lugege lähemalt jaotistest Abi/Isolatsioon

Jah, see on võimalik. Nakkushaiguste määruse kohaselt võib tahtevastast isolatsiooni rakendada korraga kuni kaheks kuuks.

Tahtevastast isolatsiooni peab kasutama näiteks juhul, kui patsient põeb aktiivset nakkavat tuberkuloosi ja ta on korduvalt katkestanud ravi.

Lugege lähemalt jaotistest Abi/Isolatsioon